Digisolfedžo
Digisolfedžo on veebipõhine harjutuste kogumik, mis on mõeldud solfedžo ja muusikateooria õpingute toetamiseks, võimaldades tõhusat iseseisvat tööd. Õppevara on suunatud eelkõige keskastme muusikaõppuritele, kuid igas kategoorias on ka lihtsaid harjutusi, mis sobivad muusikakoolide õpilastele või ka kasutamiseks kooli muusikatunnis (süvendatud õppe puhul).
Harjutusted kasutavad helilise materjalina päris pillidega sisse mängitud sämpleid ning erinevaid muusikakatkeid. Kõigil harjutustel on ekraanilugeja tugi, need on kasutatavad ka pimedatele muusikaõpilastele.
Tarkvara on loodud programmi “Digitaalse muusikateooria ja solfedžo õppevara loomine” raames Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis
Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Harjutuste autorid: Tarmo Johannes (häälestusharjutused), Andres Lemba, Tõnu Laikre (kõik teised harjutused)
Tarkvara: Tarmo Johannes, Edgar Tereping, Janne Tereping
Küsimused ja tagasiside: tarmo.johannes@otsakool.edu.ee
Harjutused asuvad siin: https://otsakool.edu.ee/
Harjutused jaotuvad nelja suuremasse kategooriasse:
Intervallid
-
Intervallid helistikus – süsteem mängib toonika ning seejärel intervalli. Sisestada tuleb astmed ning intervall.
-
Intervallid helistikuväliselt (Intervallid antud noodist) – tuleb määrata kõlav intervall.
Seaded ja valikud:
-
intervallide arv (1..3), mis mängitakse üksteise järel
-
esitamise viis: meloodiline / harmooniline / meloodiline ja seejärel harmooniline. Harjutus “Toonika kolmkõla helide vahel” esitatakse alati meloodiline-harmooniline režiimis.
Akordid
- Akordid – tuleb määrata kõlav akord.
Seaded ja valikud:
-
nimetused (klassika/rütmimuusika)
-
esitamisviis (harmooniline/meloodiline üles/meloodiline alla)
-
akordivalik – harjutuses etteantud valikust saab linnukese abil osasid välja jätta, et treenida korraga väiksemat hulka akorde
- Funtksioonid – süsteem mängib lühikese muusikakatke, tuleb määrata, millised olid harmoonilised funktsioonid (toonika, subdominant, dominant, mediant).
Enamasti vastab ühele taktile üks funktsioon. Kui taktis on funktsioonimuutus, siis need vastusekastid kuvatakse kõrvuti.
Vastust saab sisestada valiknuppude või klaviatuuri abil, vajutades vastavalt t, d, s või m klahvi.
Diktaadid
-
Astmediktaadid (komponeeritud, isegenereeruvad)- süsteem mängib toonika ning 7 helist koosneva lühikese meloodia. Vastuseks tuleb sisestada astmed numbritena, nt 1 3 4 5 4 2 1. Kui vajutada numbreid järjest, sisestab süsteem tühikud automaatselt.
-
Diktaadid – NB! See moodul läheb ümberkirjutamisele ja mitmed notatsiooniprobleemid lahenevad.
Tüübid: ühehäälsed, kahehäälsed, katked klassikalisest muusikast, rütmimuusikast.
Diktaadid on kolmes raskusastmes – lihtsad, keskmised, rasked.
Süsteem mängib muusika, vastus tuleb sisestada vastavate kontrollnuppude või klaviatuuri abil noodijoonestikule, süsteem kontrollib vigu ning näitab õige vastuse.
Nägemispuude režiimis tuleb muusika sisestada Lilypond tekstipõhises notatsioonisüsteemis, kasutades oktavite abosluutset märkimist (c – väike oktav, c, – suur oktav, c’ – esimene, c” – teine jne). Nt: \time 4/4 d’8 e’ fis’ g’ a’ a’ a’4
Häälestusharjutused
- Intoneeri – intervallide puhtaks häälestamine pillide või häälega:
Valige alumine noot ning intervall, mille intoneerimist tahate harjutada. Seejärel vajutage “Mängi ja häälesta”. Süsteem mängib intervalli alumise noodi, mängige või laulge ülemist nooti ning püüdke näidikul saavutada sama sageduste suhet, nagu on näidatud suhe vasakul. See vastab valitud puhtale intervallile. Võite vajutada ka “Ülemine noot”, et kuulda selle korrektset kõrgust. Võimalusel kasutage kõrvaklappe või sättige helitugevus ja sisendi tundlikkus sobivaks, et süsteemi mängitud heli liiga mikrofoni ei kostaks.
- Kas intervall on puhas? – Süsteem mängib kvindi, kvardi või oktavi, mille ülemine noot on kas madal, hääles või kõrge. Kasutaja peab määrama, kas intervalli oli seega kitsas, hääles või lai.
Valikuvõimalused:
-
intervalli võib kuulata harmooniliselt (helid korraga) või meloodiliselt (helid üksteise järel).
-
heli tüübiks võib valida lainekuju järgi: saehammas (kõige rohkem ülemhelisid), nelinurkheli (ainult paarituarvulised osahelid, nagu klarnetil), siinusheli (ülehmehlid puuduvad)
