Muusika- ja üldõppe kogukond

KOMPOSITSIOON JA MUUSIKATEOORIA

Eesti muusikas vajatakse interpreetide kõrval muusikaelu korraldajaid, muusikast kirjutajaid-kõnelejaid, uurijaid, pedagooge ja ka muusika loojaid. Muusikateooria ja kompositsiooni osakond haarab õppeprotsessis kogu kooli – kõigil õpilastel tuleb õpingute käigus omandada teadmised ja oskused elementaarteoorias, solfedžos, harmoonias ning muusikaloos. Professionaalne tase eeldab head teoreetilist pagasit ja muusika tundmist. Nii on osakonna õpetajatel tähtis osa noorte muusikute kujundamisel ja silmaringi avardamisel. Töö osakonnas toimub kahel tasandil: muusika põhitõdede edasiandmine kõigile erialadele; teoreetikute-spetsialistide ning komponistide ettevalmistamine oma erialal.

Muusikateooria ja kompositsiooni eriala õpilased omandavad teoreetilisi aineid ja muusikaajalugu süvendatult. Neile lisanduvad veel mitmed erialatsükli ained nagu vormiõpetus, uurimistöö, muusikakriitika alused, lektoritöö ja erinevate metoodikate alused. Oluline osa on klaveriõpingutel ning valikainetel. Koolis saadakse esmased praktilised kogemused tulevaseks tööks. Samuti on eesmärk anda ettevalmistus kõrgkooli astumiseks kas muusikateaduse, kompositsiooni või muusikapedagoogika erialale.

Muusikateooria eriala õpilased on osa võtnud Eesti Muusikateaduse Seltsi iga-aastastest Tartu päevadest. Olulisematest üritustest ja esinemisvõimalustest teooria õpilastele on kolme kooli (Otsa kool, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, Tallinna Muusikakeskkool) noorteadlaste konverents, komponistidele aga Heino Elleri päev Tartus, kus kõlab kolme kooli noorte heliloojate looming. Lisaks on kompositsiooni õpilastel võimalus osaleda Eesti Heliloojate Liidu poolt korraldatud Eesti Muusika Päevadel.

Osakonnal on head sidemed Elleri kooli, Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Muusikateooria osakonna algatusel ja levimuusika osakonna toel pandi juba 1980. aastatel alus Uno Naissoo mälestuskontsertide ja loominguvõistluse korraldamisele. Kooli üritustele on teoreetikud ikka õla alla pannud.

Ootame kõiki, kel hea muusikaline kuulmine ja eelharidus klaverimängus või mõnel teisel pillil, hea suhtlemisoskus, õpihimu, soov ennast väljendada nii sõnas kui kirjas või ka heliloomingus, õppima muusikateooria ja kompositsiooni osakonda.

KLAVERITE HOOLDUSMEISTER

Kõrgeklassilise klaverikontserdi õnnestumise aluseks on hääles instrument – seega on klaverihäälestaja nii pianisti kui ka publiku hea sõber. Klaverite hooldusmeistri poole peab pöörduma, kui klaveril on midagi viga: olgu see siis häälest ära, mõni klahv ei tööta või on keel katki läinud. Klaverite hooldusmeistri õppekava sisaldab klaveri häälestuse, klaveri ehituse, mehhanismi ehituse, joonestamise ja paljude teiste eriala jaoks oluliste ainete õpetamist.

Ootame klaverite hooldusmeistri erialale õppima keskharidusega noori, kellele ei piisa teadmisest, et klaveril on 88 klahvi, vaid kes tahavad tundma õppida seda maailma, mis avaneb kaane alt sisse vaadates. Klaveri poleeritud pind läigib küll ilusti, aga sisemus peidab teinekord mitte nii toredaid üllatusi. Käeline osavus ja harjumus tööriistu kasutada tulevad ainult kasuks, kuid ilma väga hea muusikalise kuulmiseta häälestajaks ei saa…

Osakonnas õpetavad Urmas Orunurm (osakonnajuhataja), Fred Proso, Tõnu Ling. Osakond on alles noor ja pikki vilistlaste nimekirju ei ole veel ette näidata, aga üks lõpetanu, Rodion Matvejev, töötab meie oma koolis klaverihäälestajana.

ÜLDHARIDUS

Otsa koolis on lisaks kutse- ja erialasele pädevusele võimalik omandada keskharidus, mida meie õpilased õpivad kutsekeskhariduse õppekava alusel. Õpingud sel õppekaval kestavad neli aastat, välja arvatud helindaja erialal, kus õpilased õpivad kolm aastat.

Õpingute alustamise eeltingimuseks on reeglina põhihariduse olemasolu, kuid kutsekeskharidusõppes võivad õpinguid alustada ka need vähemalt 22-aastased põhihariduseta õppida soovijad, kellel on koolile ette näidata põhiharidusele vastavad kompetentsid (teadmised, oskused, hoiakud).

Üldaineid õpitakse kolme õppeaasta jooksul (tavamõistes 10.-12. klass), eraldi klassitunnistust pärast üldainete läbimist kool ei anna. Õpingud loetakse lõppenuks ja õpilastele väljastatakse kutsekeskharidusõppe lõputunnistus koos hinnetelehega alles pärast õppekava täielikku läbimist.

Riigieksamite sooritamine ei ole kutsekeskharidusõppes kohustuslik, kuid soovi korral võivad õpilased riigieksameid sooritada ja väga paljud õpilased seda teevad.

Õppekava lõpetanu võib jätkata õpinguid rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes.

 

Lisainfo: Muusika- ja üldõppe kogukonna juht Katre Merilaid
katre.merilaid@otsakool.edu.ee, ruum B26