Idee
Ühes talvises vestluses Otsa kooli direktori Ivo Lillega kerkis üles teema suvise muusikalaagri vajalikkusest. Mõte sai alguse Haapsalu keelpillikursuse sulgemise tõttu tekkinud tühikust Eesti muusikahariduses, arenedes seejärel ideeks, mis sisaldas hoopis erinevaid erialasid siduvat sündmust. Laagri eesmärkideks on laste ja noorte (alates 10 eluaastast) hõivamine muusikategemisse laiemalt ning teadlikkus Otsa kooli olemasolust, samuti Otsa kooli õpilaste suvine enesetäiendus.
Tegelikkus
Sündmus leidis aset Pärnus Pänumaa Kutsehariduskeskuse ruumides 24.- 28. juulil. Osalejaid ei olnud seekord veel palju. Kokku oli neid 19 ja erialasid seitse: saksofon (Ivo Lille); viiul (Tiiu Peäske, külalisena); tšello (Lembi Mets); kontrabass (Meeme Saareväli); kitarr (Kirill Ogorodnikov); fagott (Tarmo Velmet) ja kannel (Kristi Mühling). Otsa koolist oli osavõtjaid viis. Kõiki esinejaid saatis klaveril Toivo Peäske. Soovijail oli võimalus saada ka Alexanderi tehnika tunde õpetaja Iren Laidma käe all.
Laagri kontseptsiooniga töötasid Ivo Lille (kogu olme- ja majanduslik pool ning vaba aja sisustamine) ning allakirjutanu (töise sisu organiseerimine). Kahepeale koostasime sobiva repertuaari, seadetega tegeles Ivo Lille, ettekandele tuli Ivo Lille uudisteos “Kodutee”. Seaded pandi kokku registreerunute erialade põhjal.
Laager kui selline
Seltskonnast, kellest mõni väiksem laps pelgas laagri algul vanemate autost väljagi tulla ja mõni pärnakas käis algul igaks juhuks kodus magamas, sai mõne päeva jooksul üks suur sõpruskond, kes sealt laagri lõppedes kuidagi lahkuda ei soovinud. Parim kogu asja juures oli “muusikanakkus”: ohjeldamatu harjutamine nii päeva- kui öötundidel. Teinekord kostis akendest pillimängu veel poolteist tundi pärast keskööd (magada oligi kuumuse pärast varem võimatu). Ka vabal ajal nägi lapsi, pillid seljas, muudkui kuhugi vantsimas. Küsimusele, kuhu, tuli vastuseks: me läheme teeme omavahel proovi!
Nii oligi võimalik selle ea, ettevalmistuse ja erialade mitmekesisuse poolest üsna kirju seltskonnaga jõuda kahe lõppkontserdini, millest esimene, kammerkontsert, toimus Pärnus Uue Kunsti Muuseumis ja teine, kus esines ka orkester, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse saalis. Kutsehariduskeskuses toimus ka kogu muu elu: ööbimine (väga head tingimused!), söömine, harjutamine, proovid ja tunnid. Ei puudunud ka hariduslikud ettevõtmised ja meelelahutus: kohtumine Rootsis ja Norras õppinud eesti keelpillimängijatega (Ingmar Simson-Valtin, Iris Maidre-Aarvik) ning orelikontsert Eliisabeti kirikus; imekaunis rabamatk, piknik talus ja igapäevane ujumine. Nii käis töö ja vile koos ning kurnavaks võis pidada vaid kuumust, mida loomulikult talvel taga igatseme.
On ju pisut kahju, et osavõtjaid seekord rohkem polnud. Kuid juba sügisel alustame kohe uue laagri ettevalmistusega ja usume, et sõna levib. Kandleõpilane Elsa Virta leidis, et meie laager pälvis 10-palli süsteemis 100 punkti. Paremat hinnangut osavõtjalt oleks raske soovida!
Selle kõige juures on raske üle hinnata vastutulelikkust, mida kogesime Kutsehariduskeskuse poolt; Marie Virta ettepanekut tulla kammerkontserdiga Pärnu Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu haigla toitlustust: iga söögikord viis keele alla.
Oli üks väga ilus nädal.
Lembi Mets