Ajalugu

Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ajaloost

Juba ligi 100 aastat tagasi rajati vundament eesti professionaalsele kunsti- ja muusikaharidusele. Aastal 1919 alustasid tööd kolm tähtsat õppeasutust: Kõrgem Kunstikool “Pallas”, Tartu Kõrgem Muusikakool ja Tallinna Kõrgem Muusikakool. Tallinnasse muusikakooli loomise idee algatajaiks olid Peterburi Konservatooriumi organistidena lõpetanud August Topman ja Mihkel Lüdig. Toetajad leiti 1918. aasta kevadel Estonia seltsi ja Estonia Muusikaühingu näol. Kooli asutamise komisjoni ja peagi moodustatud kuratooriumi kuulus muusikutest veel Estonia peadirigent Raimund Kull. Vastloodud Tallinna Kõrgema Muusikakooli avaaktus toimus Estonia kontserdisaalis 28. septembril 1919. Õppetöö hakkas toimuma nii Estonia maja kui selle lähedal asuvate Eesti Panga ja Lenderi Gümnaasiumi ruumides, erialatunnid ka õpetajate kodudes. Estonia kontserdisaalis leidsid peagi regulaarselt aset ka kooli õpilaskontserdid. Kooli vastuvõetute hulgas oli 452 väga erineva ettevalmistuse ja vanusega õpilast, neist 250 üksnes klaveriklassi. Õpilased jaotati taseme järgi kolme erinevasse astmesse. Sellisel kujul tegutses kool kuni 1949. aastani, mil toimus koolide formaalne lahutamine. Ühised õppejõud tegutsesid neis veel hiljemgi. Juba esimesel aastal avati oreli-, kompositsiooni- ja muusikateooria, laulu-, viiuli-, tšello- ning puhkpillide erialad. Rahvusvahelise õpetajaskonna (ühtekokku 32 muusikut) hulgas olid valdavalt Peterburi Konservatooriumis kõrghariduse omandanud Peeter Süda ja August Topman (teoreetilised ained ja orel), Mihkel Lüdig (esimene direktor), Sigrid Hörschelmann ja Erika Franz (klaver), Alfred Papmehl ja Johannes Paulsen (viiul), Raimond Bööcke (tšello), Ludvig Juht (kontrabass), Julius Vaks (trompet). Peagi lisandusid neile Artur Kapp ning Artur Lemba ja Theodor Lemba.

1920. aastal eraldas Tallinna Linnavalitsus esindushoonete Laenupanga ja Majaomanike pangaga külgneva krundi vana linnamüüri ja Assauwe torni kõrvale. Ehituse üks suuremaid rahastajaid oli raamatukaupmees ja kirjastaja Gustav Pihlakas. Hoone projekteeris kooli kuratooriumi kuulunud endine Tallinna linnaarhitekt Georg Hellat. 1922. aastal kerkis kahekordse punase tellismaja esimene järk, kus oli 22 õpperuumi (praegu Teatri- ja Muusikamuuseum Müürivahe tänaval). Koos saaliga valmis Eesti esimene muusikalise õppeasutuse tarbeks mõeldud hoone lõplikult 1931. aastal.konservatooriumi ehitamine
1923. aastal oli Tallinna Kõrgem Muusikakool ümber nimetatud Tallinna Konservatooriumiks, mille kolme erineva tasemeastme tööd asus koordineerima Konservatooriumi Selts ja juhtima metsasarveprofessorist direktor Jaan Tamm. Kaks aastat hiljem, 1925 lõpetas konservatooriumi esimese lennuna 10 diplomeeritud muusikut. Jaan Tamme surma järel nimetati aastal direktoriks Juhan Aavik, kes oli selles ametis väikese pausiga 1944. aastani.
1935 lõpetas töö Konservatooriumi selts ning õppeasutus allutati Haridus- ja Sotsiaalministeeriumile. Riigistatud õppeasutuses alustas või jätkas õpinguid 298 tulevast muusikut. Ehkki õpetuses toetuti Peterburi Konservatooriumi eeskujudele, olid õppejõudude-interpreetide harivad Euroopa-reisid andnud tõuke ka moodsamatele pedagoogilistele suundadele ja uue muusika tutvustamisele. Valmisid uued õppekavad. Osakondi oli 5 (oreli- ja teooria; klaveri-, laulu-, keelpilli- ja puhkpilliosakond), neid määrati juhatama August Topman, Theodor Lemba, Aleksander Arder, Johannes Paulsen ja Julius Vaks. Konservatooriumi auprofessoriks valiti Aleksandr Glazunov, kes oli Eestit korduvalt külastanud.
1937 avati koolimuusika ja kirikumuusika klassid, eraldi ainetena lisati rahvalooming ja eesti muusika ajalugu. Aastal 1938 hakkas konservatooriumi juures tegutsema lavakunsti kool.
1939. aastal oli õpingutes lõpusirgele jõudnud 44 lõpetajaga Konservatooriumi 15. lend. Kooli asutamisest saati oli siin kahe aastakümne jooksul diplomi omandanud ühtekokku 426 muusikut.
1940 seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt hakati õppetööd ümber korraldama: alustati ühiskonnateaduste õpetamist, kaotati kirikumuusika eriala, pandi alus konservatooriumi komsomoliorganisatsioonile. Vallandati direktor Juhan Aavik, diktori kohustäitjaks määrati Riho Päts. Kinnitati uued õppejõud: Tartust Tallinnasse elama asunud Heino Eller, Cyrillus Kreek, Karl Leichter, Gustav Ernesaks, Bruno Lukk, Arno Niithof, Jenny Siimon, Tiit Kuusik.

Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) oli õppetöö kulgenud Tallinnas sõja-aastaile tavatult elava muusikaelu taustal siiski häiretega. Traagilise pöörde tõi nii Estonia teatrile, Estonia hoones tegutsenud Ringhäälingu orkestrile kui Konservatooriumile 9. märtsil 1944 aset leidnud Tallinna pommitamine, mille tulemusel suur osa mõlemast majast nagu ka konservatooriumi raamatu- ja noodikogust leekides hävis. Muu hulgas päästeti 10 klaverit. Töö jätkus siiski mõnedes säilinud klassides ja õppejõudude kodudes.

Sõjajärgse õppeaasta alguses jätkati ühise katuse all formaalselt kolme astmesse jaotunult, keskastmele anti muusikakooli kui keskeriõppeasutuse (tehnikumi) staatus. Ajutiseks õppehooneks sai Kaarli pst 3 asuv elumaja, mille korteritest olid kohandatud klassiruumid ja väike saal. Muutused olid toimunud õpetajaskonnas: ühed emigreerunud, teised naasnud Nõukogude Liidu tagalast. Juhtivate õppejõudude hulgas olid aastast 1944 V. Alumäe, B. Lukk, G. Ernesaks, H. Lepnurm, E. Kapp, T. Kuusik, T. Vettik, kinnitati ametisse varasemad: A. Lemba, C. Kreek, M. Saar. Alustati sõjapurustuste likvideerimist ja oma maja taastamist. Sõjast säilinud noodikogu (u 1000 eksemplari) suurenes 1947/48 õppeaastaks 30 000 eksemplarini.

1946. aastal avati taas muusikateooria eriala. 1947. aastal anti välja diplomid muusikakooli 1. lennu 10-le lõpetajale, kelle hulgas olid Virve Kallak-Lippus (klaver), Ludwig Ehala (orkestrijuhtimine), Laine Karindi ja Veljo Tormis (orel). Aasta hiljem oreliklass likvideeriti. Sõjajärgsetel aastatel juhtisid rektoritena õppeasutust ühtse kompleksina Vladimir Alumäe (1944-48) ja Bruno Lukk (1948-51) ning ühe õppeaasta 1951/52 Georg Ots, kaks järgmist aastat Eugen Kapp.

Ametlikult eraldati koolid üksteisest 1949. aastal. Meie kooli kui iseseisva institutsiooni sünniajaks on loetud ka aastat 1944, nii näiteks tähistati aastal 1969 pidulikult Tallinna Muusikakooli 25. sünnipäeva.
1954 jätkas Tallinna Muusikakool iseseisva keskastme koolina tööd sõjapurustustest taastatud majas Müürivahe 12. Tallinna Lastemuusikakool jäi kuni 1959. aastani konservatooriumiga ühistesse ruumidesse Kaarli puiesteel. Samal aastal kinnitati ametisse muusikakooli esimene oma ja kõige kauaaegsem direktor Heino Rannap, kes töötas sel kohal aastani 1970.
1950-ndail aastail oli koolis toimunud olulisi sisulisi muudatusi: hakati õpetama üldaineid ja paljudel kadus vajadus õppida paralleelselt kahes koolis. Aastail 1960-70 tegutses koolis ka kaugõppeosakond. Neil aastail olid Tallinna Muusikakoolil sõlmunud tihedad sidemed mitmete nõukogude liiduvabariikide (Läti, Leedu, Armeenia ja Taga-Kaukaasia) muusikakoolidega: korraldati ühiseid kontserte, konkursse, õpilaste teaduskonverentse.
1975. aastal pärast suure laulja Georg Otsa surma omistati meie koolile tema nimi.
1977. aastal avati Uno Naissoo initsiatiivil levimuusika, praeguseks rütmimuusika eriala nii lauljaile kui instrumentalistidele. Iga-aastane Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss aastast 1983 on koolis üks oodatumaid sündmusi. Nüüd on ka džässmuusikuil võimalus jätkata oma erialaseid õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
1990-ndail aastail oli koolis võimalik läbida ka täiendõpe (V-VII kursus) ja süvaõppe kursus neile, kes kohe pärast lõpetamist asusid erialasele tööle pedagoogidena.

Eesti taasiseseisvumise ja piiride avanemisega tekkisid uued võimalused – õpilas- ja õpetajate vahetused Leonardo programmi raames nt Madeira, Austria, Saksamaa ja Soomega. Meie kooli õpilastel on õnnestunud asuda õppima Saksamaa, Ungari, Taani, Norra, Inglismaa, Hollandi, Soome, Hispaania, Iisraeli, Ameerika ja Venemaa (Peterburi Konservatoorium) muusikaõppeasutustesse. Kohtumistel nendega tagasisidet kuuldes oleme mõistnud, et meie õpilased on saanud konkurentsivõimelise ettevalmistuse. Ka meie koolis on õppinud õpilasi Lõuna-Koreast, Prantsusmaalt, Soomest, Itaaliast.

On saavutatud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel. Viimaste aastate nimekamad: pianistid Sigrid Vardja, Daniil Gretšnev ja Dmitri Kurs Ballettas ja Roomas; akordionist Mikk Langeproon 2013. aastal Vilniuse rahvusvahelisel konkursil (II koht); löökpillimängija Karl Johan Kullerkupp 2014 Stockholmi rahvusvahelisel muusikakonkursil (II koht).

Kooli õpilaskontserdid toimuvad regulaarselt Estonia kontserdisaalis, Mustpeade majas, Lauluväljaku Klaassaalis, Mederi saalis, Jaani ja Pühavaimu kirikus. Meie õpilased on osalenud muusikalides ja teatraliseeritud õhtutel Linnahallis, Salme Kultuurikeskuses, Estonia Talveaias jm. Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool on olnud kasvulavaks Eesti tähtsamatele muusikainstitutsioonidele: meie vilistlased töötavad orkestrites, muusikateatrites, professionaalsetes koorides, tegutsevad muusikaajakirjanduses, raadios, televisioonis ning muusikakoolide õpetajatena. Paljud eesti nimekamad lauljad, instrumentalistid, dirigendid, heliloojad ja džässmuusikud on välja kasvanud Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist.

Aegade jooksul on kooli tööd juhtinud Heino Rannap (1954-1970), Aime Tampere (1970-1976), Riho Altrov (1976-1985), Mati Roostalu (1985-1987), Tiina Jaaksoo (1987-1989), Leho Muldre (1989-2000), Ville-Markus Kell (2000-2002), Madis Sander (2002-2005), Aarne Saluveer (2006-2017) ja alates 2017. aasta augustist on direktori kohusetäitja Erkki Piisang.