Eesti muusikas vajatakse interpreetide kõrval muusikaelu korraldajaid, muusikast kirjutajaid-kõnelejaid, uurijaid, pedagooge. Muusikateooria osakond haarab õppeprotsessis kogu kooli. Professionaalne tase eeldab head teoreetilist pagasit ja muusikatundmist. Kõigil õpilastel tuleb õpingute käigus omandada teadmised ja oskused elementaarteoorias, solfedžos, harmoonias, muusikaajaloos. Nii on osakonna õpetajatel tähtis osa noorte muusikute kujundamisel ja silmaringi avardamisel. Töö osakonnas toimub kahel tasandil: muusika põhitõdede edasiandmine kõigile erialadele; teoreetikute-spetsialistide ettevalmistamine teooriaerialal.
Teooriaeriala õpilased omandavad teoreetilisi aineid ja muusikaajalugu süvendatult ning neile lisanduvad veel mitmed erialatsükli ained nagu vormiõpetus, uurimistöö, muusikakriitika alused, lektoritöö ja mitmete metoodikate alused. Oluline osa on klaveriõpingutel ning valikainetel. Koolis saadakse esmased praktilised kogemused tulevasest erialast. Suurenenud on iseseisva töö osa. Eesmärk on anda ettevalmistus kõrgkooli astumiseks kas muusikateaduse, kompositsiooni või muusikapedagoogika erialal.
Õpinguid on jätkatud nii Eesti kõrgkoolides kui ka teistes riikides (Soome, Austria, Itaalia). Loominguhuvilistel on võimalik õppida heliloomingut. Loomingutundest alguse saanud sädemest on hiljem võrsunud eesti heliloojate mitme põlvkonna esindajaid. Nii alustasid muusikakoolist Veljo Tormis, Arvo Pärt, Lembit Veevo, Aarne Oit, Sven Grünberg, Erkki-Sven Tüür, Andres Valkonen, Olav Ehala, Toivo Tulev, Malle Maltis, Tanja Kozlova, Kristjan Kõrver, Mariliis Valkonen jmt.
Heliloojate kõrval on praeguses muusikaelus aktiivsed osalejad teooriaosakonna endised kasvandikud nagu Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees, Viimsi Muusikakooli direktor Urvi Haasma, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Urve Lippus, Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno ja saatejuht Joosep Sang, Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor Anneli Unt, Eesti Suursaatkonna kultuuriatašee Londonis Reet Remmel, ETV peatoimetaja Heidi Pruuli, Jazzkaare peakorraldaja Anne Erm, pedagoogidena tegutsevad Kai Ruljand (Kohila koolituskeskus), Tiina Kuuli (Rocca al Mare Kool), Kirsti Raidma (Tallinna Muusikakool), Elbe Tambaum (Nõmme Muusikakool), Ailen Soe (Nõo Muusikakool), Timo Lige (Kärdla Ühisgümnaasium), Katri Kelement (Paldiski Muusikakool) jt.
Osakonnal on head sidemed Elleri-kooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja EMTA-ga. Muusikateooria osakonna algatusel ja levimuusika osakonna toel pandi juba 80-ndatel aastatel alus Uno Naissoo mälestuskontsertide ja loominguvõistluse korraldamisele. Kooli üritustele on teoreetikud ikka õla alla pannud.
Ajaloost. 1946. aastal avati konservatooriumi õppejõudude eestvedamisel muusikakooli juures teooriaosakond. Eesmärk oli koolitada õpetajaid algastme muusikakoolidele. Pikka aega (1952-1980) õpetas teoreetilisi aineid ja juhtis osakonna ning ainekomisjoni tööd (1953-1977) helilooja Uno Naissoo, kes 1977. aastast jätkas pop-jazz (estraadi-)osakonna juhatajana. Tema järglasena asus osakonna ja ainekomisjoni tööd juhtima
Raili Sule. Osakonna tööga on pikemat või lühemat aega olnud seotud paljud muusikaelu tegelased: Johannes Jürisson, Helga Karu, Helvi Voore, Veljo Tormis, Hillar Kareva, Harri Otsa, Leo Semlek, Imbi Kull, Anti Marguste, Lembit Veevo, Olev Sau, Tiina Jaaksoo, Märt Kraav, Toivo Tulev, Olga Omeljan jmt.
Ootame kõiki, kel hea muusikaline kuulmine ja eelharidus klaverimängus (või ka mõnel teisel pillil), hea suhtlemisoskus, õpihimu, soov ennast väljendada nii sõnas kui kirjas või ka heliloomingus, õppima muusikateooria osakonda.
